Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus avati 1. juulil 2014. Loomaaed sai endale koha, kus suurepärase zooloogilise õppebaasi juures ka sisukaid haridustegevusi läbi viia.

Projekti tulemused

• Valminud on maja, kus kõigile külastajatele ja kooliõpilastele on võimalik pakkuda erinevaid keskkonnahariduslikke tegevusi alates formaalõpet toetavatest kooliprogrammidest kuni huvihariduse ja vaba aja sisuka veetmiseni- ja seda aastaringselt.
• Õppeklassides ja laboris toimuvad looduskooli ringitunnid ja praktikumid 300-le õpilasele.
• 149-kohaline auditoorium võimaldab läbi viia teemaõhtuid, filmiprogramme, looduteemalisi loenguid, seminare, rahvusvahelisi konverentse ja koolitusi.
• Suures fuajees on loodusteemalised näitused ja erinevad üritused.
• Keskkonnahariduskeskuses töötab aastaringselt peredele ja väikelastele nii oluline laste loomaaed, kus saab kodu- ja lemmikloomadega tutvust teha.
• Populaarsed linnalaagrid ja harivad loodusteemalised laste sünnipäevapeod viiakse looduskooli spetsialistide poolt läbi nii eesti kui vene keeles.
• Keskkonnahariduskeskus pakub haridusprogramme üliõpilastele, praktikantidele, erivajadustega inimestele jt.

Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisi väheliigestatud pinnamoega lagerabasid. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 hektarit, sellest valdava osa hõlmab älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on sadakond meetrit pikad ning 3–4 meetrit sügavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood ääristavad metsaga kaetud luitevallid.

Marimetsa matkarada on ühe pikima matkarajaga Läänemaal ning erakordselt ilusa ja huvitava loodusega. Rekonstrueeritud rada tutvustab väga erinevaid loodusväärtusi: siia jääb hooldatav niiduala, kõdusoomets, laialehise metsaga rabasaar ja raba erinevad arenguastmed – madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo e. raba. Rajal võib kohata metsloomi, kuulda ja vaadelda linde, tutvuda väga erinevate taimedega.

Projekti tulemused

• Korrigeeriti 2009 a. valminud rekonstrueerimisprojekti (valmis uus tööprojekt).
• 1,9 km laudteed (laudtee osadena laiendid puhkekohtadele,valmistati ja paigaldati 8 puidust pinki).
• 0,94 km pinnasrajast kaeti männikooremultšiga ning korrigeeriti raja trassi, paigaldati 8 viita, paigaldati 13 stendi (e. infotahvli alust).
• Rajati 2 transpordi purret üle kraavi ja Marimetsa oja (vajalikud raja ehituseks ja edaspidiseks hoolduseks).

Projektide abil edendati oluliselt maaelu ühes piirkonnas, võeti kasutusele ca 400 hektarit looduskaitselist ja põllumajandusmaad.

Projekti tulemused

• Taastati 250 ha rannaniite, kadastike ja teisi elupaikasid.
• Alasid hooldatakse järjepidevalt.
• Loodi üks alaline töökoht.
• Soetati kariloomi, ehitati välja loomapidamiskompleks koos vajaliku infrastruktuuriga.

Uus multifunktsionaalne  laev  suurendab merereostuse  avastamise,  lokaliseerimise  ja  likvideerimise  võimekust,  mis  aitab minimaliseerida  võimalikke  keskkonnakahjusid. Laeva multifunktsionaalsus  on  oluline, et  teostada  igapäevaselt  ennetus-  ja  seiretöid  ning  ühtlasi  omada  võimekust  reostuse avastamise  korral  maksimaalselt  kiiresti  reageerida  ja  alustada  koheselt  reostuse lokaliseerimise ning korjetöödega.

Projekti tulemused

• Uue multifunktsionaalse laeva hankimisega saavutab piirivalve aastaks 2013 HELCOM soovituse 11/13 kohaste miinimumnõuetele vastavast reostuskorje võimekusest 26%, mis on 1,2 km2 suuruse ala katmine 12 tunni jooksul. Kavandatava tegevuse kaudsed eesmärgid on läbi ennetus- ja seiretegevuse vähendada tahtlikku reostuse tekitamist merel ning merereostuse avastamise korral olla valmis selle kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks, et minimeerida võimalikke keskkonnakahjusid ning tagada piirkonna jätkusuutlik areng.

Vastavalt hädaolukorra seaduse alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanidele ja päästeseadusele, on metsa- ja maastikutulekahjude ning loodusõnnetuste likvideerimise põhivastutus pandud Päästeametile. Eeltoodust tulenevalt on Päästeametil vajalik tagada piisav võimekus kirjeldatud olukordade kiireks ja efektiivseks lahendamiseks ning seetõttu soetada varustust ja seadmeid.

Kaasaaegne tehniline baas ja varustatus võimaldab õnnetuste, hädaolukordade puhul suurendada päästestruktuuride valmisolekut ja võimekust teha eriliigilisi päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse, hädaolukordade likvideerimiseks kuluvat aega. Sellest lähtuvalt aitab päästestruktuuride tehnilise võimekuse paranemine kaasa õnnetuste, hädaolukordade korral looduskeskkonna säilimise tagamisele ja kahjude minimeerimisele.

Projekti tulemused

• Päästeamet soetas projekti raames pumbasüsteemi koos voolikukonteineriga, voolikukonteinerid koos voolikute korjamisseadmega, metsatulekahjude kustutusmooduli, voolikuhooldusseadme koos voolikute arvestussüsteemiga, erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautod ja isikukaitsevarustust päästetöödel kaasatavatele isikutele. Soetatud uus ja kaasaaegne varustus omab suuremat mobiilsust, töökindlust ja tehnilist võimekust.
• Projekti tulemusena paranes päästestruktuuride valmisolek õnnetusteks, hädaolukordadeks ja maismaal toimuvateks tuleõnnetusteks. Päästeameti tehnilise võimekuse paranemine aitab õnnetuste, hädaolukordade puhul tagada paremat valmisolekut keskkonna hädaolukordadeks ning seeläbi aidata kaasa looduskeskkonna säilimisele.

Projekti tulemusena on Põltsamaa linnas asuv Põltsamaa jõe pais-sild regulaatori paisutusrajatis renoveeritud ja sellel on paigaldatud on automaatsed varjad, mis võimaldavad veetaseme õiget ja operatiivset reguleerimist-hoidmist. Jõesäng on puhastatud setetest ja paisu juurde on rajatud nõuetekohane kalapääs. Projekti tulemusena paraneb jõe bioloogiline mitmekesisus ja elukeskkond tervikuna. Luuakse eeldused kalavarude järkjärguliseks suurenemiseks Põltsamaa jões. Tagatud on muinsuskaitsealuste hoonete säilimine Põltsamaa jõe kaldal.

Projekti tulemused

• Paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine.
• Jõesängi setetest puhastamine.

Väätsa Prügila sõlmis 2010.a. koostööleppe Eesti Energiaga Iru jäätmepõletusploki masspõletatavate jäätmete laovaru kogumiseks ja vaheladustamiseks Väätsa Prügilas. Selle leppe elluviimiseks ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone, rajati 3500 m² vaheladustusterritooriumi ja soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika.

Projekti elluviimise tulemusena ei ladestata enam piirkonnast kogutavaid segaolmejäätmeid, vaid need pallitakse ja vaheladustatakse eesmärgiga pallitud jäätmed suunata edasi Iru põletusplokki vastavalt tellimustele.

Projekti tulemused

• Ehitati 900 m² suurune ümberlaadimishoone.
• Rajati 3500 m² vaheladustusterritooriumi.
• Soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika.

Keskus on töötanud alates 2014. aastast. Peamiselt on siin tegeletud madala arvukusega kõre asurkondade sigimise toetamise ja taasasustamisega. Kõre elupaigad on muutunud ebasobivaks ja asurkonnad seetõttu väga väikesed, isoleeritud ning kergesti haavatavad. Selleks, et tagada asurkondades edukas sigimine, tuleb väikeste asurkondade säilimiseks osa kõre kudust kasvatada üles turvalisemates tingimustes (keskuses), tagades igal aastal isendite juurdekasvu. 2014. aastal kasvatati üles ja asustati loodusesse 4046 kõret ning 2015. aastal 4496 kõret. Vajalik on selle tegevuse jätkamine. Õlireostusega seotud tegevusi pole olnud veel vaja, kuid on olemas valmisolek selleks.

Projekti tulemused

• Majale tehti korralik soojustus, paigaldati maaküte, kogu elektri-, ventilatsiooni- ja veesüsteemid uuendati.
• Keskuses loodud võimekus õlireostuse käigus päästetud veelindude puhastamiseks ja taastamiseks.
• Loodud kõik tingimused ohustatud kahepaikseliigi – kõre asurkondade toetamiseks nende kasvatamine kudust moonde läbinud isenditeks.
• Loodud tingimused ohustatud taimeliikide kasvatamiseks seemnetest.

Projekti eesmärk on tõsta paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus projektieelselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015.

Projekti tulemused

• Paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus suureneb praeguselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015.
• Investeeringul on positiivne efekt ettevõtte kasumlikkuse kasvule ca 1-2% võrra, mis tuleneb peamiselt madalamatest tootmiskuludest.
• Tootmiskulud vähenevad, kuna uued tehnoloogiad võimaldavad paberikangast enne kuivatisse jõudmist oluliselt kuivemaks teha, seega on tarvis 1 tonni valmistoodangu tootmiseks kulutada ca 10% vähem auru.
• Väheneb ka elektrikulu, kuna massi ettevalmistamisel on vähem käivitustsükleid ning kogu paberimasin toimib tervikuna kiiremini, lisaks on uus turbovaakum oluliselt efektiivsem, hinnanguliselt väheneb elektrikulu tervikuna ca 7% võrra.
• Projektil on positiivne mõju ka keskkonnale, kuna taaskasutatakse enam jäätmeid ning väheneb õhku paisatava CO2 kogus, kuna efektiivsema tootmise tulemusena väheneb maagaasi kasutus.

Narva Pimeaia ajalooliselt kujunenud planeeringu, maastikuilme ja looduskaitseliste väärtuste säilitamine. Korrastatud park suurendab võimalusi selle looduse ja ajaloo tundma õppimiseks.

Projekti tulemused

• Rekonstrueeriti Victoria bastioni välisseinad.
• Kindlustati Victoria bastioni siseseinad.
• Restaureeriti Victoria bastioni kahekorruselised kasematid.
• Rekonstrueeriti Victoria ja Honori vahelise kurtiini välissein.
• Ehitati drenaazisüsteem.
• Restaureeriti püssirohukelder.
• Heakorrastati lähiterritoorium.
• Taastati/rajati kõnniteed.
• Rajati välisvalgustus.
• Valmis ajalooline ekspositsioon, mis paigaldati bastioni kasemattidesse.