Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult Tallinna Teletorni hoone ja tehnosüsteemid ning loodi futuristliku sisekujundusega kaasaegne külastuskeskkond. Lisaks vaate nautimist toetavale multimeedial põhinevale panoraamprogrammile loodi Teletorni ekspositsioon, mis tutvustab Eesti teadus- ja tehnoloogiavaldkonna edulugusid ning Teletorni enda värvikat ajalugu. Projekti toel käivitati juba aasta enne avamist turundustegevused ning tegeleti objekti tutvustamise ning müügiga turismiettevõtetele.

Projekti tulemused

• 4. aprillil 2012.a. taasavati 5 aastat külastajatele suletud olnud Tallinna ja Põhjamaade kõrgeim vaateplatvorm ning Eesti taasiseseisvumise sümbol.
• Teletorn on Tallinna üks enimkülastatavaid turismiatraktsioone. Külastajate arv tõusis sulgemise eelse perioodi keskmisest 30 000'lt ca 160 000'le külastajale aastas. Avamisjärgsel aastal külastas torni 240 000 inimest, mis oli üle 2 korra rohkem kui prognoositi.
• 50% torni külastajatest moodustavad välisturistid, peamiselt Soomest ja Venemaalt, lisaks üle 30 erineva riigi esindajad. Valdavalt jõuavad külastajad Teletorni omal käel, ca 15% välisturistidest saabuvad erinevate reisibüroode või teiste koostööpartnerite vahendusel.
• 5. tegutsemisaastal peale taasavamist on Teletorn jätkuvalt populaarne ka kohalike elanike hulgas. Pidevalt toimuv kultuurisündmuste programm ja ajutised näitused on viinud taaskülastuse üle 25%.
• Ca 20% külastajatest moodustavad lapsed. Lisaks tavakülastustele pakub Teletorn eriprogramme lastegruppidele täiendades seeläbi Eesti haridusasutuste õppekäikude valikuid nii Eesti lähiajaloo kui televisooni ja kõrgehitistega seotud teemadel.
• Projekti tulemusena loodi SA Tallinna Teletorni ja toitlustusoperaatori poolt ca 38 täiendavat täis- või osakoormusega töökohta.

2013. aasta Eesti parimaks turismiobjektiks nimetatud keskuse suurimaks eduteguriks ja konkurentsieeliseks on võimalus ära kasutada Ida-Viru maakonna ajaloolis-looduslikku eripära, kujundades vanast tuhamäest rahvusvaheliselt positiivse kuvandiga seiklusturismikeskuse.

Projekti tulemused

• Motokeskuse ja suusanõlvade tehnikahoone, mis rajatakse motokeskuse seadmete, suusanõlvade hooldusmasinate (rajatraktorite), lumekahurite ning muu keskuse hooldustehnika hoidmiseks.
• Suusakeskuse lumetootmissüsteem ja pumplahoone, mille peamine eesmärk on talvise kunstlume tootmine suusanõlvadele.
• Suusakeskuse rajatraktor suusanõlvade ja murdmaasuusaradade hooldamiseks.
• Muu suusa- ja motokeskuse aastaringne hooldustehnika – traktor, ATV, mootorkelk ja haagised radade hoolduseks ja külastajate ohutuse tagamiseks.
• Hoonete automaatika ja ligipääsusüsteem – hoonete kliimakontroll, valgustuskontroll, liikumiskontroll, turvasüsteem ja kauglugemine.
• Muu tehniline infrastruktuur – vesi, kanalisatsioon, elekter, side, välisvalgustus, mäe jääksoojust ära kasutav küttesüsteem jpm.

Projekt „Linnatänav Kultuurikatlas” on üks osa Kultuurikatla hoonest. Maapinnaga samale kõrgusele jääv Katlasaal ja Sisetänav (Kultuurikatelt läbiv ruum). Katlasaalis asuvad kaks muuseumi eksponaadiks renoveeritud aurukatelt.

Kultuurikatel valmis ja sai kasutusloa 15.12.2015.

Projekti tulemused

• Täna töötab Kultuurikatlas igapäevaselt üle 200 loovisiku, s.h. 10 SA Tallinna Kultuurikatel töötajat.
• Kultuurikatlas toimuvad pidevalt suure külastajate arvuga linnakodanikele suunatud üritused.

Tehvandi Spordikeskus kujunes aastatel 1999-2010 rahvusvaheliselt tunnustatud võistlus- ja treeningkeskuseks. Keskuses toimunud murdmaasuusatamise MK etapid tõid kohale kümned tuhanded pealtvaatajad nii Eestist kui välismaalt ja võistluste telepilt jõudis üle maailma kümnete miljonite televaatajateni. Kahjuks puudus keskuses aga kaasaja nõuetele vastav staadionikompleks ning projektiga valmis just puuduv maailmatasemel kompleks, mis lõi eeldused keskuses tänaseks toimunud rahvusvaheliste suurürituste toimumiseks: talialade juunioride maailmameistrivõistlused, MK etapp murdmaasuusatamises, Rally Estonia autoralli võistluskeskus, IBU karikaetapp ja juunioride Euroopa Meistrivõistlused laskesuusatamises, jne.

2010.a. lõpuks on Tehvandi Spordikeskuses välja arendatud multifunktsionaalne ja rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise nõuetele vastav aastaringse kasutusega staadionikompleks, mis on suuteline osutama kvaliteetset teenust vähemalt tuhandele külastajale ööpäevas. 

Projekti tulemused

• Tehvandi staadionil on rahvusvahelistele nõuetele vastav kergejõustiku areen üksikalade harrastamiseks (kiirjooks, kaugus- ja kolmikhüpe, odavise, kettaheide, kuulitõuge, kõrgus- ja teivashüpe).
• Rahvusvahelistele nõuetele vastav muruga jalgpalliväljak.
• Sportmängude väljak (korv- ja võrkpalli plats ning tenniseväljak).
• Rahvusvahelistele nõuetele vastav suusastaadion erinevate talialade võistluste korraldamiseks.
• Tehvandi staadioni hoone (4 korrust, sportlaste riietusruumid, arstiruumid, võistlus- ja pressikeskuse ruumid, võistluste korraldamiseks kohtunike ruumid, heli- ja sidekeskus, kohvik, talispordimuuseum, laoruumid, tualetid, jne).
• Läänetribüün 2000 istekohta toolidega.
• Põhjatribüün 1000 istekohta pinkidega.
• Territooriumil parklad (ca 350 parkimiskohta).

Eesti kultuuri- ja muuseumide maastik sai juurde tänapäevase ja atraktiivse Kaevandusmuuseumi, mis on ainulaadne kogu Läänemere regioonis. Kohapeale tekkis juurde uusi töökohti, külastajate arv kasvas ca 26 000-ni aastas. 2015. aastal oli Eesti Kaevandusmuuseum kõige enam külastatavam turismiobjekt Põhja-Eestis (va Tallinna linn). Kaevandusuuseumi näol on tegemist Ida-Viru turismimootori ja -magnetiga. Muuseumi külastajate hulgas kasvab välisturistide osakaal jõuliselt, TTÜ kaudu ollakse kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse,  tutvustused on ilmunud rahvusvahelistes turismiajakirjades, ollakse Kultuuriministeeriumi Muuseumide nimekirjas. Alates 2016. aasta juunist on Eesti Kaevandusmuuseum Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) liige, st ollakse globaalselt rahvusvahelises pildis.

Projekti tulemused

• Renoveeriti allmaakaevandus ja selle ekspositsioon, endises administratiivhoones uuendati küttesüsteem ja pandi ette pakettaknad, hoone 2. korrusele rajati konverentsikeskus.
• Rikastusvabriku hoone ja paetorn renoveeriti täielikult, sinna rajati muuseumi peahoone, näitusesaalid, kabinetid, interaktiivne ekspositsioon ja puhkeala.
• Katlamajal ja garaažil uuendati uksi ja aknaid.
• Territoorium piirati aiaga, heakorrastati, haljastati ja valgustati, puhastati tiik ja ehitati välja tuletõrje veevõtukohad ning parkla.

Lennusadamas asub Põhja-Euroopa üks kõige uhkemaid meremuuseume. Siin on ehtne allveelaev Lembit 1930ndatest, paadid ja purjekad, sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, miinid, kahurid ning palju muid elusuuruses eksponaate. Muuseum ja vesilennukite angaar on pälvinud hulga auhindu: Eesti kõige turistisõbralikum muuseum 2012, Europa Nostra Grand Prix 2013, Euroopa aasta muuseumi eriauhind 2014. aastal ja palju muid. Lennusadama muuseum on meeldejääv elamus kogu perele: kuhjaga huvitavat lugemist, ümbermaailmareis Kollasel Allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, suur akvaarium, simulaatorid, paberlennukite täpsusvisked ja palju muud põnevat.

Projekti tulemused

• Taastati ajalooline vesilennukite angaar ja loodi unikaalne keskkond ekspositsioonile.
• Jätkati sadamakaide ehitust, mis omavad üliolulist kaitsefunktsiooni kogu sadamaalale ja meremuuseumi laevastikule.

Spordikompleksi eesmärgiks on tuua Eestisse arvukalt spordituriste ja seda peamiselt väljaspool tavapärast turismi kõrghooaega.

Projekti tulemused

• Valminud on Spot keskus ehk elamusspordikeskus koos krossiraja ja erinevate atraktsioonidega.
• Keskuse rajamine propageerib tervislikke eluviise.

Rakvere linnus on külastajate ja turistide seas olulisimaks objektiks, mille kaudu Rakvere linna teatakse.

Rakvere linnus on hästisäilitatud ajalooline kaitserajatis, milles toimiv 16. sajandi elustikku kajastav teemapark pakub külastajatele terviklikku ajastukohast elamust. Rakvere linnuse missiooniks on kaitsta ja arendada linnust edasi ning luua keskkond, mis sarnaneks 16. sajandi oludele, pakkudes külastajatele teadmisi tüüpilise linnuse toimimisest.

Projekti tulemused

• Rakvere linnusesse on loodud 16. sajandi linnuse olustikku kajastav terviklik ja külastajatele teadmisi ning elamusi pakkuv aastaringne teemapark.

Tuginedes klientidelt saadud tagasisidele, võib auto24ringi nimetada: „Ilmselt parim ringrada Põhjamaades“. Klientide (võistluste korraldajad, oma autode ja mootorratastega ringraja sõitjad jne) tagasiside rajale on väga positiivne. Eestvedajatel on õnnestunud luua mugav, ohutu, kuid samas kiire ning põnev ringrada. Suvehooaeg on tihedalt võistlusi, kliendiüritusi, autode ja mootorrataste esitlusi jms täis. Ja mis eriti oluline – väga paljud klientidest tulevad Eestisse just nimelt selle pärast, et tulla auto24ringile sõitma. See tähendab, et plaan aidata ringraja kaudu tuua Eestisse välisturiste, on õnnestunud.

Projekti tulemused

• Ehitati FIA Grade 3 tingimustele vastav kaasaegne auto- ja motoringrada koos kaasnevate hoonetega.

Ajakeskus Wittenstein on Baltikumis ainulaadne turismiobjekt, kus saab pooleteise tunniga interaktiivse ja humoorika ülevaate Eestimaa ajaloost. Ajamasin(lift) viib külastajad Paide ordulinnuse vahitornis läbi 9  Eestimaa ajastu. Ajakeskus pakub alternatiivi traditsioonilistele muuseumidele, et mitmekesistada ajaloo tutvustamist.

Ajakeskuses kohtuvad külastajad eri ajastute tegelastega, kuulavad eri ajastute laule, tantsivad tantse, maitsevad eri ajastute maitseid.

Ajakeskus on ühinenud Järvamaa Muuseumiga ja on tekkinud uus sünergia, mis võimaldab Eesti ajalugu tutvustada nii elamuslikult kui ka teaduslikult. Ajakeskus Wittensteini käive on tõusnud iga aastaga ligi 30 000 euro võrra.

Projekti tulemused

• Läbi kaheksa korruse asub atraktiivne ekspositsioon Eesti ajaloost (muinasaeg, ordu aeg, kuningate aeg, tsaaride aeg, okupatsioonide aeg, Eesti aeg, taasiseseisvumise aeg, eurokamber).
• Vallitorni kaheksal korrusel on valmistatud 16 erineva sisekujundusega ekspositsiooni.
• Soetatud on kontseptsioonis ettenähtud mannekeenid, valmistatud on kostüümid 17-le mannekeenile, 3 kostüümi keskuse töötajatele ja 12 kostüümi külastajatele programmis osalemiseks.
• Valmistatud on ekspositsioonis vajaminevad sepised (25 tk).
• Ekspositsioonidele taustaks on valmistatud 18 heliklippi.
• Erinevate ajastute kohta on valmistatud 16 videoklippi, 10 min Ajakeskuse reklaamfilm ning 20 min film „Eestimaa kroonika“.
• Valmistatud on 37 interaktiivset eksponaati.
• Paigaldatud on vajaminev audio-videotehnika.

Sõmerpalu motokeskus on külastajatele atraktiivne motosporti tutvustav ja elamusi pakkuv külastuskeskus.

Projekti tulemused

• Võrumaale, Sõmerpallu rajatud motohall.
• Aastas korraldatakse 8-10 rahvusvahelist motokrossivõistlust.
• Ka algajatel on võimalus proovida tsiklisõitu. Kohapealt saab tsikli, varustuse ja õpetussõnad.
• Populaarne ka muusikaürituste ja kliendipäevade korraldamise kohana.

Ehitati uus, aga vanade ehitusvõtetega Saaremaa dolomiidist pärandkultuurikeskus koos käsitöökodadega, muuseumi ja konverentsisaaliga, mis on sisutatud ainulaadse käsitöömasinate ekspositsioonidega. Vanim 17. sajandist. Huvi uue pärandkultuurikeskuse vastu on olnud suur nii turismiedendajate kui ka reisikorraldajate hulgas. Rahva huvi käsitöö õppimise vastu on üllatavalt suur. Suurt rõõmu tuntakse lihtsate  oskuste omandamisest, mille tulemuseks on omavalmistatud ese. Nagu tuulikumäele kohane on keskuse keskseks kohaks Leivatuba koos leivaahju ja leivaküpsetamisega.  Keskus on sobiv puhkusekoht lastega peredel

Projekti tulemused

• Ehitati pärandkultuurikeskuse hoone, mille avalikult kasutatavad ruumid asuvad kolmel korrusel.
• Siin asuvad erinevaid käsitöötraditsioone tutvustavad töökojad, koduleiva söömise tuba, näitusesaal, 2 tuba esinejatele, mantelkorsten, vanaaegne leivaküpsetusahi, üldkasutatavad WCd, hoiuruumid ja teenindusruumid.
• Keskuses viiakse läbi rahvuslikke käsitööpäevi ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi.

Narva promenaad kujutab endast korda tehtud ja ligi kilomeeter pikka Narva jõe kaldapealset, mis sai pärast selle korrastustöid täiesti uue ilme.

Projekti tulemused

• Bastionimüüride osad varisemisohtlikes kohtades on kindlustatud ning promenaadialale on paigaldatud valgustus ja videojärelvalvesüsteem.
• Rajatud on eraldi jalakäigu- ja kergliiklusteed ning juurdepääsuteed sõidukitele, võimaldamaks promenaadi turvaliselt ja mugavalt kasutada nii jalakäijatel, tervisesportlastel kui ka piirivalvel.
• Avatud on Hahni trepp, mis oli suletud piiri taasloomise ajast.
• Kogu ala on heakorrastatud: paigaldatud on erinevad arhitektuursed väikevormid ja linnamööbel atraktiivse kaasaegse miljöö loomiseks promenaadi külastajatele.

Tamula rand koos rannapromenaadiga on kahtlemata üks Lõuna-Eesti pärlitest. Tamula rand on väga mugav ning pakub tegevust erinevas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud, väli-fitness ala jpm.  Eriti mõnusaks teeb ranna muruoaas, kus saab suvel muretult päevitada – ei pea muretsema kuuma liiva kõrvetuse pärast ega pidevalt käterätti liivast puhastama, samuti on rannas olemas tasuta duši võtmise võimalus ja tualettruumid. Rannas on võimalik jalutada mööda 800-meetrilist rannapromenaadi, mis algab Hotell Tamulast ning l õppeb Roosisaare silla juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ning järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud Tamula rannabangalo, mis pakub mõnusat äraolemist ning head muusikat. Tamula ranna-ala puhul on tegemist tervikliku disainiga, julge, huvitava ja kohta arvestava kujunduslahendusega. Ranna-ala on omapärane ja selge identiteediga paik, mis tõstis Võru linna elanike elukvaliteeti ning külastatavust. Tamula rand on muutunud võrukate, sise- ja välisturistide meelispaigaks.
Ranna-ala avati 2009. aastal.

Projekti tulemused

• Tamula järve kaldaalal arendati välja ca 800 meetrine lõik.
• Rannas on kivi- ja laudkattega käiguteed, valgustus, purskkaev, laste mänguvahendid, tribüünid, haljastus, päevitustoole imiteeriv muru-oaas, riietuskabiinid, WC (sh ka invaliidi), välidušš, paadisillad jpm.
• Tamula rannas on iga paigaldatud detail hoolikalt läbi mõeldud ja omab kunstilist väärtust. Rand paistab silma oma innovaatilisuse ja keskkonnasõbralikkuse poolest.
• Suviti on ranna-ala külastatavus suurenenud ning juurde on tulnud uusi üritusi ning ka ettevõtlustegevus rannas on elavnenud. Ranna-alal tegutseb keskmiselt 5-6 ettevõtjat.

Eestimaa kaguosas, 250 km Tallinnast, 42 km Tartust, Põlvamaal, Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis, üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega.
Siin on majutuskohad, kohvik ja restoran ja mitmeid põnevaid ettevõtjaid Meistrite Hoovis.

Projekti tulemused

• Restaureeritud Folgikoda.
• Restaureeritud Valitsejamaja.
• Restaureeritud Restauraatorite Koda, seotatud baasseadmed.
• Soetatud kaasaegne helitehnika, valgusseadmed ja mööbel Folgikotta.

Saaremaa regionaalse kompetentsikeskuse fookus on väikelaevaehitus, kuna Eesti väikelaevaehitus on koondunud Saaremaale. Valdkond on suhteliselt kõrge lisandväärtusega ja omab läbi väga varieeruva sidus-sektori laialdast mõju majandusele. Eesti laevaehitajad ise arvavad, et nende konkurentsipositsiooni parandamisele aitab kõige paremini kaasa just kompetentside arendamine. Samas on laevade ehituseelse ja –järgse kvaliteedikontrolli teenuse investeeringukulud liiga kõrged ja tasuvusaeg liiga pikk, et vastavate teenuste pakkumisest oleks huvitatud mõni Eesti ettevõte. Tänaseks on Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse baasinvesteeringud tehtud, 2016 alustati ka laevade mudelkatseteenuste osutamisega. Keskuse teenused on arenenud vastavalt ettevõtete vajadustele, muutudes järjest keerukamaks. Samuti toimib keskus TTÜ väikelaevaehituse õppe toetajana ja juhib Eesti väikelaevaehituse ettevõtete koostööprojekte.

Projekti tulemused

• Modernne, unikaalne infrastruktuur ja kujunev kompetents keskuse juures.
• Koostöö Eesti teaduritega, kes on huvitatud laevaehitustehnoloogia ja –hüdrodünaamika suunast.
• Väga head suhted väikelaevaehituse ettevõtetega, referentstööd teadmsuteenuste osutamiseks.
• Head suhted Southamptoni, Aalto, Kieli, Stockholmi, Zagrebi jt ülikoolide naval architecture võtmeisikutega, kes on koostööst huvitatud.

Puurmani kultuuri- ja vabaajakeskuse renoveerimise tulemusena võetakse seni suures osas tühjalt seisnud hoone tervenisti kasutusele.

Projekti tulemused

• Tagatud parem avalike teenuste kättesaadavus, seda ka liikumispuudega inimestele.
• Puurmani valla elanikel on võimalus kasutada kaasaegseid sportimise tingimusi: spordisaal, jõusaal, aeroobika, lauamängude ruum.
• Huviringidele on loodud nõuetekohased ruumid tegutsemiseks.
• Renoveerimise tulemusena ja taastuvenergial põhineva küttesüsteemi rajamisel vähenevad hoone ülalpidamiskulud 30-40%.

Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) on rahvusvaheliselt tunnustatud põlevkivi, teiste loodusvarade ja nende töötlemise kõrvalsaaduste väärindava kasutamise eestseisja, sõltumatu ekspert ning valdkonnaga seotud ettevõtluse ja regiooni arengu edendaja.

Põlevkivi kompetentsikeskuse arendamise projekti tegevused on suunatud regiooni eripära – põlevkivi ja sellega seotud tööstuse ning tegevusvaldkondade – ärakasutamisele regiooni arenguks ja selle elanike hüvanguks. PKK on loonud võimalused doktorantide ja teadlaste kaasamiseks ning tippspetsialistidele töökohtade loomiseks Ida-Virumaale. Projekti tulemusena on süvenenud ettevõtete, teadlaste ja kohalike omavalitsuste koostöö.

Põlevkivi Kompetentsikeskuse taristu arendamisega,  teadustöötajate  kaasamisega ja laienenud teenuste valiku pakkumisega on paranenud teadus- ja arendustegevuse tase regioonis ning  teadmusteenuseid kasutavate ettevõtete (sh alustavate ettevõtjate) arv on suurenenud ca 50%.

Avalikkusele suunatud tegevuste tulemusena on kasvanud põlevkivivaldkonna alane teadlikkus nii regioonis kui kogu riigis.

Projekti tulemused

• PKK kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi seadmepargi täiendamise ja uute analüüsimeetodite rakendamisega on laboratooriumi võimekus oluliselt tõusnud.
• Ettevõtjatele pakutakse inkubatsiooniteenuseid sh katse- ja arenduslaborite rentimise võimalust.
• Igal aastal viiakse läbi ca 200 osavõtjaga põlevkivikonverents.
• Regioonis pakutakse unikaalset intellektuaalomandialast konsultatsiooniteenust.
• Antakse välja Põlevkivi uudiskirja ja Põlevkivitööstuse aastaraamatut.

Projekti käigus rajati Polli aiandusuuringute keskuse endisesse peahoonesse kaasaegne, taimse tooraine täielikku väärindamist võimaldav teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel rekonstrueeriti 1974. aastal ehitatud kontorihoone, sisustati analüüsi- ja tehnoloogialaborid, alustati keskuse tegevuse käivitamist ning võimaluste tutvustamist taimse toorainega tegelevatele teadusrühmadele ning ettevõtjatele.

Projekti tulemused

• Keskuse tehnoloogiaüksuses on võimalik toota katsepartiidena erinevaid looduslikke ekstrakte, pulbreid ja õlisid, mida saab kasutada naturaalsete kõrge lisandväärtusega funktsionaalsete toitude tootmisel, kodukeemia- ja kosmeetikatööstuses.
• Laboratoorsete katseseadmetena on keskuse töötajate, teadlaste ja koostööst huvitatud ettevõtjate käsutuses muuhulgas superkriitiline süsihappegaasi ekstraktor, vedelikekstraktor, mikrolaineekstraktor ja lüofilisaator.
• Analüüsiüksuses on võimalik teha biokeemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse.
• Kaasaegsed tehnoloogilised võimalused aitavad tõsta kogu Eesti taimse tooraine tootjate ja töötlejate konkurentsivõimet ning loovad head eeldused nii teadus- kui tootearenduskoostööks.

Projekti raames saavutatav üldine eesmärk oli tõsta Kohila piirkonna elanike raamatukogu teenuse kättesaadavuse kvaliteet vastavusse kaasaja raamatukogu funktsionaalsete nõuetega ning rajada vastavalt piirkonna elanike arvule sobilikus mahus modernsete arhitektuursete lahendustega raamatukogu. Projekti tulemusel rajatav uus raamatukogu on oluliseks eelduseks piirkonna vaimuelu aktiviseerimisel ning laste ja noorte lugemiskultuuri ja -harjumuse parandamisel. Uus raamatukogu on saanud lisaks standardsele raamatukoguteenuse pakkujale ka osalise kohaliku kultuurikeskuse rolli.

Projekti tulemused

• Renoveeriti ja võeti kasutusele ajalooliselt väärtuslik hoone.
• Paranes raamatute laenutus raamatukogus, ehitati kaasaegne lugemissaal ja avatud internetipunkt.
• Uute teenustena lisandusid seminari-konverentsi korraldamise teenus, huvialaringide saal, video-muusikatuba koos väärtfilmide vaatamise võimalusega (videoprojektor + ekraan) ja kunstinäituse saal.

Avaliku linnaruumi väljaarendamine ja muutmine atraktiivseks vaba aja veetmise ning sportlike harrastuste kohaks Pärnu jõe vasakkaldal; tervisespordi harrastuste ja liikuva eluviisi propageerimine ja võimaluste väljaarendamine.

Projekti tulemused

• Pärnu jõe vasakkaldale kahe silla vahelisele alale ehitati 4 km pikkune kergliiklustee.
• Koos jõe paremkaldal oleva kergliiklusteega moodustab rajatav tee ca 9 km pikkuse raja.
• Raja äärde paigaldati valgustus, jalgrattahoidjad, prügikastid ja pingid.
• On avardunud linnakeskkonna kasutusvõimalused, uus kergliiklustee tagab ohutu ja mugava liikumisvõimaluse kesklinna piirkonnas.