Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum. Tänapäevastele rahvusvahelistele nõudmistele ja tingimustele vastav teadustöö keskkond on atraktiivne nii noortele alles teadustööd alustavatele kui ka juba kogenud teadlastele. Füüsikumis paiknevad eelkõige laboratooriumid ja kabinetid teadlastele, aga ka auditooriumid ja praktikumiruumid füüsika, infotehnoloogia ja materjalitehnoloogia temaatikaga seotud teadustegevuse ja õppetöö läbiviimiseks.

Projekti tulemused

• Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum.
• Projektil on regionaalarengut toetav mõju. Projekt annab olulise panuse Tartu kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise haridus-ja teaduslinnaku väljaarendamisele.
• Projektiga kaasajastati 286 teadlase töökeskkond.
• Aastaks 2015 loodi juurde 43 töökohta.

Balti Filmi- ja Meediakoolist (BMF) on saanud Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, mis ühendab loomingulisi inimesi ja kõiki TLÜs õpetatavaid kauneid kunste. Uus NOVA nimeline hoone on selle uue instituudi süda. See on avatud keskus, mis integreerib edukalt erinevaid kultuurivaldkondi ja pakub erinevaid praktilisi võimalusi  projektide teostamiseks ning loomemajanduse edendamiseks.

Uus atraktiivne keskkond on loonud  palju uusi võimalusi ka rahvusvaheliseks koostööks.  BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem  kui 70 ülikooliga üle maailma.

Projekti tulemused

• Uus atraktiivne keskkond on loonud palju uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem kui 70 ülikooliga üle maailma.

Narva kolledži uue õppehoone edulugu seisneb ilmselt tema üllatust pakkuvas välisilmes.
Samas on oluline meeles pidada, milleks uus õppehoone ehitati. Narva kolledži üliõpilased ja töötajaid vajasid kaasaegseid töötingimusi, et kolledž saaks jätkata oma põhitegevust. Soojad, ventileeritud, valgustatud õppe-ja tööruumid on elementaarsed, et pakkuda maailmatasemel kõrgharidust. Lisaks oli kolledžil vaja hoonet, mis oleks siiski kohandatud just Narva kolledži tegemiste toetamiseks. Uue õppehoone planeerimise käigus küll aimati, et kolledžist võib kujuneda midagi rohkemat kui ainult kõrghariduskeskus Ida-Virumaal, kuid tegelikult ei osatud oodata sellist tähelepanulainet, mis neid haaras peale uude õppehoonesse kolimist. Tänaseks on Narva kolledžist kindlasti lisaks hariduskeskusele saanud Narva linna kogukonnakeskus, usaldusväärne partner nii Eesti sees kui ka piiride taga.

Projekti tulemused

• Projekti käigus ehitati Narva vanalinna territooriumile Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppehoone ning sisustati vastavalt kolledži vajadusele. Võrreldes vana õppehoonega sai kolledž juurde väikese, kuni 300 inimest mahutava konverentsikeskuse.
• Mõne auditooriumi võrra suurenes õpperuumide arv ning kolledži ruumides tegutseb tasemel kohvik.
• Kolledžis tahavad oma aega veeta nii üliõpilased kui ka töötajad, ka peale tööpäeva lõppemist. Kolledž pakub selleks mõnusat miljööd ja meeleolu.
• Tänu uuele õppehoonele sai Eesti suuruselt kolmas linn tagasi oma vanalinna. Tõsi, selle vanalinna hooned on küll kõik hävinud, kuid tänu Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone rajamisele taastas kohalike inimeste meeltes selle teadmise, et siin asus kunagi väga väärikas linnaosa, mis võib veel kord jalule tõusta.

Eesti Lennuakadeemia kaasaegse ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppe- ja administratiivkeskuse ehitamine Ülenurmele. Uus hoone rajati tegevlennujaama vahetusse lähedusse ning seega lennunduse õpetamiseks loomulikku ja loogilisse keskkonda. Hoone kavandati kolmeharulise kahekorruselise lamekatusega ehitisena, mille suletud brutopind on kokku 4881,9 m².

Projekti tulemused

• Uus õppehoone, mille käigus vähenesid küttekulud ja logistilised kulud.
• Õppehoonesse saab paigaldada mitmeid õppetööks olulisi simulaatoreid (tornisimulaator ja radarsimulaator lennujuhtidele ja lennuki- ning kopterisimulaator pilootidele).
• Võimalus suurendada täienduskoolituse ja arendustegevuse mahtu.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uues õppehoones on üle 2000 inimese töö- ja õppekohad, neist  13% õppe- ja  teadus- ning administratiivtöötajatele ja 87% üliõpilastele. Investeeringuga ehitati valmis uus hoone, mis sisustati kaasaegse sisustuse ja tehnikaga.

Projekti tulemused

• Ehitati ja sisustati TTÜ uus õppehoone.
• Mustamäe campusesse toodi üle erinevatest linnaosadest ja rekonstrueerimist vajavatest hoonetest majandusteaduskond ja humanitaarteaduskond, ning esimesega liitunud õppekeskus Audentes.
• Hoone lõi eeldused senisest suuremas mahus integreerida tehnika- ja majandusalast õpet vastavalt kaasaja nõuetele. Ehitatava hoone pind on 10,3 tuhat m², millest 95,46% on kasulik pind. Hoones on 2101 inimese kaasajastatud töö- ja õppekohad (277 töökohta ja 1715 õppekohta). 88,4% on õppetööle suunatud ruumid.

Projektiga arendati Tartumaal Nõo vallas Tõraveres paiknev Tartu Observatoorium kaasaegseks kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuseks. Projektiga on loodud rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamiseks ja säilitamiseks vajalik infrastruktuur.

Tartu Observatoorium tegutseb edasi Eesti juhtiva kosmoseuuringute ja -tehnoloogia teaduskeskusena, viies läbi alusuuringuid astronoomias ning aidates kaasa keskkonna jälgimisega seotud probleemide lahendamisele ja Eesti sisulisele koostööle Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Laborikorpuse rajamisega on Tartu Observatoorium saanud kõrgtasemel alusuuringute kõrval senisest enam panustada rakendusuuringutesse ja arendustegevusse. Laborite ülesehitamiseks tehtud investeeringud ja kõrgel tasemel teaduskompetents on andnud Eesti teadlastele võimaluse näidata oma võimekust rahvusvahelises kosmosekoostöös. Tartu Observatoorium on ka esimene Eestis, kes võitis ESA avatud hankevoorus lepingu.

Projekti tulemused

• Renoveeriti kolmekorruseline peahoone ja rajati ca 720 m² pinnaga juurdeehitus.
• Uuendati nii ventilatsiooni- , jahutus- ja elektrisüsteem ning kommunikatsioonivõrk, maja soojustati ning tehti uus välis- ja siseviimistlus.
• Hangiti uued arvutivõrgu aktiivseadmed, arvutiklassi ja teabekeskuse sisseseade, sisustuselemendid, kontoritehnika ja –mööbel.
• Koos kaasaegsete teadusetöö võimaluste loomisega on uuele tasemele viidud ka teadust populariseerivad tegevused. Lisaks astronoomiat tutvustavatele ekskursioonidele on külastuskeskuses võimalik läbi viia kaugseiret, kosmosetehnoloogiat ja satelliite tutvustavaid aktiivõppeprogramme.

Projekti üldiseks eesmärgiks oli tagada biotehnoloogia kui teadus- ja arendustegevuse ühe võtmevaldkonna jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime Eestis. Selle eesmärgi saavutamise teeb võimalikuks kaasaja teadussuundumuste ja ettevõtlussektori arengu vajadustele vastava Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse väljaarendamine Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli Riia ja Vanemuise tn. linnaku (campuse) baasil.

Projekti tulemused

• Läbi loodud kaasaegse töökeskkonna on tõusnud Eesti teadus- ja arendustegevuse koostöövõime biotehnoloogia valdkonnas.
• Välja ehitatud teadus- ja arendusinfrastruktuur.
• Rajatud nõetele vastav geenivaramu.

Projekti eesmärgiks oli arhiivipinna ja tööruumide juurdeehitus u 2880 m² põrandapinna ulatuses; Ajaloolises tänavahoones vabanevate ruumide muutmine tööruumideks u 360 m² ulatuses, sealsete interjööride taastamine originaalilähedasel kujul; Erinevatel ajajärkudel ehitatud juurdeehituste sidumine ühtseks arhitektuurseks tervikuks. Uusehituse kavandatav eluiga on 100 aastat.

Projekti tulemused

• Mäluasutusena suudab Eesti Kirjandusmuuseum tänu juurdeehitusele ning renoveeritud ruumidele täita senisest edukamalt oma rahvuskultuurilist missiooni ja põhikirjas sätestatud kohustust Eesti riigi ja rahva ees.
• Ajaloolises tänavahoones vabanevate ruumide muutmine tööruumideks u 360 m² ulatuses.
• Arhiivipinna ja tööruumide juurdeehitus u 2880 m² põrandapinna ulatuses.
• Paranenud säilitamistingimused ja töötlus ning võimalused digiteerimiseks.
• Erirežiimiga hoidla.

Taastuvate loodusvarade teaduskeskus sündis vajadusest koondada ühte kohta nn roheliste teadustega tegelevad Eesti Maaülikooli struktuuriüksused. Metsamaja laiendusena valminud taastuvate loodusvarade teaduskeskusesse kolisid Riia tänavalt botaanikud, zooloogid ja mükoloogid ning Eerikalt endise agronoomiateaduskonna koosseisu kuulunud struktuuriüksused. Uues teaduskeskuses on ka kaasaegsed hoiuruumid loodusteaduslikele kogudele – üle 600 ruutmeetri suurusel kogude pinnalt leiab seente ja taimehaiguste herbaariumid, entomoloogilised kogud, soon- ja sammaltaimede herbaariumi ning mullamuuseumi. Otsus luua taastuvate loodusvarade teaduskeskus just maaülikooli Metsamaja laiendusena andis täiendava võimaluse instituutide vaheliseks koostööks, samuti teaduslaborite, aparatuuri ja auditooriumide ühiskasutuseks. Projekti täitmisega realiseerus Eesti Maaülikooli suur eesmärk  - tuua Tartus paiknevad struktuuriüksused ülikoolilinnakusse.

Projekti tulemused

• Arendati välja Taastuvate Loodusvarade Keskus kasuliku pinnaga üle 4335 ruutmeetri, kus asuvad 164 teadlase töökohad.
• Tudengite arv, kes kasutavad uusi või kaasajastatud ruume on 2247.
• Projekti tulemusel on oluliselt paranenud töötingimused, mis tõstab teadustöö kvaliteeti ja annab uue keskusega seotud vähemalt 102 doktorandile paremad võimalused oma teadusbaasi ning tervikuna kogu Eesti valdkondliku teaduskompetentsi tõstmiseks.
• Projekt aitab kaasa taastuvate loodusvarade mõistlikule kasutamisele läbi vastavate teadussuundade arendamise.